Sissejuhatus laagritesse

KDS ei pretendeeri välisele hiilgusele, vaid tegeleb harjutajate sisemise arenguga. Selle „kummalise“ lähenemise tõttu on KDS karate jäänud kurjast vaimust vaevatud karateärimeestele kättesaamatuks ja mõistetamatuks ja seepärast on KDS-i võrreldud suletud sektikäitumisega organisatsioonina. Sellest hoolimata on need piiratud isikud tundnud ebasiirast huvi KDS harjutusmeetodite vastu, peaasjalikult selleks, et hiljem neidsamu meetodeid ja kogu KDS lähenemist karatele üldse naeruvääristada. Need, kes tulevad meie juurde ebasiiraste kavatsustega omaenda mina upitamise eesmärgil, peaksid endalt küsima nii, nagu on avaldatud EKDS huumorisektsiooni liikme Taivo Ruusi följetonis:

Mis on Sinu huvi ajend ja eesmärk? Meil on salajane sektantlik organisatsioon. Harjutused toimuvad küünlavalgel koos verd tarretamapanevate jubedustega. Võib juhtuda, et külalised ohverdatakse. Kas oled selleks valmis? Põhimõtteliselt saab seda kõike näidata ainult asjasse pühendatutele. Pühendamine on aga omaette (jube) riitus. Kas oled selleks valmis?

Mõistagi nähtuvad „need jubedad riitused“ alles tegeliku harjutuse käigus, kui selgub, et karate harjutamine on füüsiliselt raske kehaline tegevus, mitte mingi salajaste trikkide kombinatsioon. Tegelik tõde saab nähtavaks neile, kes Sensei Mitsusuke Harada kombel otsivad tõde, ega vaidle olematute tõestamisteooriate rakendamise efektiivsusest seal, kus midagi vaielda tegelikult ei ole. Harjutaja „higi, veri ja pisarad“ ongi pühendamine, mille kaudu on võimalik leida karate kui kunsti lihtne algolemus ja tõde. Soovime selleks kõikidel siirastele karateharjutajatele jõudu, jaksu, enesedistsipliini ja vastupidavust.